Jätsin suve lõpus kaamera koos lainurkobjektiivi ja omavalmistatud intervallpäästikuga mitmeks nädalaks ühte tõelisse kuresohu, kus olin eelnevatel aastatel hulgaliselt sookurgi kohanud. Programmeerisin päästiku pilte tegema päikesetõusu ja -loojangu ajale, mil sookured on liikvel ja valgus kõige magusam. Kaamerale järele minnes ja pilte vaadates valdas mind mõnus rahulolutunne: sain pildile lõpuks selle, mida püüdma läksin, ja rohkemgi veel. Kurepere jalutab segamatult esiplaanil ja suurem kureparv otsib samal ajal sobivat maandumiskohta. Ja seda kõike imekaunis loojanguvalguses.

See foto sai tunnustuse osaliseks Looduse Aasta Foto 2016 konkursil kategoorias “Loomad oma keskkonnas”.

Eesti, August 2015