On mõnus hiliskevadine tuulevaikne hommik. Päike kumab juba horisondi tagant ja kuu sätib end metsatuka taha unele. Üle soo hõljub pehme uduvaip. Taamal on kuulda sookurgede trompetihüüdeid.
Naerukajakapere on äsja ärganud ja asunud hommikuste toimetuste kallale. Nende pesa on rajatud soolombil asuvale mättale, kuhu maismaakiskjad ligi ei pääse. Vanalind hakkab peagi poegadele toitu hankima, kuid pojad jäävad terveks päevaks turvaliselt mättale mängima ja oma toidukorda ootama.
Sellise siira keskkonnaportree saamiseks oli tarvis toimida veidi teistmoodi kui loodusfotograafias tavapäraselt kombeks. Sobiva vaatenurga saamiseks oli tarvis pääseda pesale väga lähedale ja varjetelgi kasutamine ei tulnud antud juhul kõne allagi, kuna oleks linnupere elu liialt häirima hakanud. Seetõttu jätsin lainurkobjektiiviga peegelkaamera koos isetehtud päästikuga mitmeks kuuks omapäi sohu. Programmeerisin kaamera pilti tegema kindla intervalli tagant – päikesetõusu ja -loojangu paiku, mil valgus on magusaim ja ka looduses on vilkam elu. Pildi tegemise ajal olin ise kodus sooja teki all.
Eesti Looduse fotovõistluse peaauhind 2019.
Antud foto pälvis 2. koha Looduse Aasta Foto 2019 konkursil kategoorias “Loomad omas keskkonnas”
Suve lõppedes, peale pesitsemist, kogunevad sookured salkadesse, et üheskoos sügisrändeks jõudu koguda. Ööd veedetakse mõnes märjemas kohas, kuhu röövloomad ligi ei pääse. Ühte kurgede lemmikpaika paigaldasin ka oma salasilma, mis ise teatud ajavahemiku järel pilti tegi. Nii õnnestus mul pildile püüda sookurgededele omane maastik koos seal ringi patseerivate lindudega.
See foto pälvis 3. koha Looduse Aasta Foto 2018 konkursil kategoorias “Loomad oma keskkonnas”.
Aasta lind 2018
https://www.eoy.ee/metsis/
Eesti, jaanuar 2018
Üle-eelmisel aastal kolisime perega korterist majja. Koos majaga saime kauba peale kaasa ka ühe suur-kirjurähni, kes on meie aeda tamme otsa sepikoja püsti seadnud. Rähnike toob lähedal olevate mändide otsast käbisid ja pistab nad seejärel puu sisse meisterdatud pilusse. Seejärel asub ta käbi seest maitsvaid seemneid välja toksima. Põnev on köögiaknast jälgida linnu toimetamisi. Naabri lapsed on talle ka nime pannud ja kutsuvad teda Woody’ks
Eesti, november 2016
Eesti, aprill 2017
Jätsin suve lõpus kaamera koos lainurkobjektiivi ja omavalmistatud intervallpäästikuga mitmeks nädalaks ühte tõelisse kuresohu, kus olin eelnevatel aastatel hulgaliselt sookurgi kohanud. Programmeerisin päästiku pilte tegema päikesetõusu ja -loojangu ajale, mil sookured on liikvel ja valgus kõige magusam. Kaamerale järele minnes ja pilte vaadates valdas mind mõnus rahulolutunne: sain pildile lõpuks selle, mida püüdma läksin, ja rohkemgi veel. Kurepere jalutab segamatult esiplaanil ja suurem kureparv otsib samal ajal sobivat maandumiskohta. Ja seda kõike imekaunis loojanguvalguses.
See foto sai tunnustuse osaliseks Looduse Aasta Foto 2016 konkursil kategoorias “Loomad oma keskkonnas”.
Eesti, August 2015
Jäälind kalaga istumas tema koduks oleva liivapaljandi ees. Tähelepanelik vaataja leiab pildi paremalt ülevalt nurgast seaohaka õisikute kohalt ka jäälinnu pesa, kus on õhtusööki ootamas kuus näljast jäälinnupoega.
Tavaliselt pildistatakse linde pika teleobjektiiviga, mis ei anna aimu nende elukeskkonnast. Jäälinnu ja tema pesa ühele pildile püüdmiseks surusin kiirevoolulise jõe liivasesse põhja oma statiivi ja paigaldasin sellele kaamera koos lainurkobjektiivi ja raadiopäästikuga. Tilt-shift objektiiv võimaldas fookustasapinda kallutada ja pöörata nõnda, et fookuses oleksid korraga nii jäälind kui ka tema pesa. Tavalise objektiiviga poleks mõlemat korraga teravalt pildile olnud võimalik saada.
See foto sai tunnustuse osaliseks Looduse Aasta Foto 2016 konkursil kategoorias “Loomad oma keskkonnas”
Eesti, Juuli 2015
Naerukajakad kurameerimas kevadisel soojärvel.
See foto pälvis 2. koha Looduse Aasta Foto 2016 konkursil kategoorias “Loomad oma keskkonnas”
Eesti, Juuni 2015
Eesti, Jaanuar 2014
Jäälinnuperel on kiired ajad. Pesas on kasvamas kuus näljast poega, kes tahavad alatasa süüa. Peale seda, kui kõigile poegadele kala viidud, on paras hetk istuda mõne jõeäärse puu oksale ja veidi rahulikult ringi vaadata.
See foto pälvis žürii tunnustuse Looduse Aasta Foto 2016 konkursil loomaportreede kategoorias.
Eesti, Mai 2015
Konkursi “Canoni Kevadfoto 2015″ võidutöö.
Eesti, Märts 2014
Otsustasin sel aastal kukkurtihaste pildistamise tõsisemalt käsile võtta. Olin ka eelnevatel aastatel põgusalt kukkurtihaste pesi otsinud, kuid ilma suurema eduta. Talvel, kui puud raagus, käisin läbi mitmed kukkurtihastele meelepärased elupaigad ja jätsin meelde leitud pesapuud. Kuna kukkurtihased teevad pesa eelmise pesa lähedusse ja väga tihti ka sama puu otsa, siis on kevadel nõnda kergem pesi leida. Kahjuks olin just sel ajal palmi all puhkamas, kui kukkurtihased pesaehitusega algust tegid ja nii jäin ilma mitmetest põnevatest ehitusetappidest. Eeltöö tasus end siiski ära ja tagasi jõudes õnnestus vanu pesakohti üle vaadates leida 14 värsket kukkurtihase pesa. Pildistamiseks valisin neist juuresoleval fotol oleva pesa.
Kukkurtihased punuvad pesa, ehitus on juba lõppjärgus. Puudu on vaid londikujuline rippuv eeskoda. Pesa omanikud poseerivad kenasti – üleval tulevane emme ja allpool issi.
See foto pälvis žürii tunnustuse Looduse Aasta Foto 2016 konkursil loomaportreede kategoorias.
Eesti, Mai 2015
See foto pälvis 2. koha Looduse Aasta Foto 2015 konkursil kategoorias “Loomad oma keskkonnas”
Sookured on sügisrändeks kogunenud suurtesse salkadesse. Päeval einestavad nad põldudel, et pikaks reisiks võimalikult palju energiat koguda. Ööbimiseks valivad aga turvalise soolombi, kuhu kiskjad ei saa märkamatult ligi hiilida. Ühte sellisesse sookurgedele meelepärasesse paika panin püsti oma poolujuva varjetelgi. Et linde mitte häirida, tuleb varjesse minna vähemalt tund enne päikeseloojangut ja ära saab tulla alles hommikul pärast kurgede lahkumist. Ööbimine sookurgede seltsis on omaette elamus: poed mõnusasti sooja magamiskotti ja kuulad uinudes, kuidas ümber telgi esineb mitmesajapealine trompetiorkester.
Eesti, August 2014
Eesti, Mai 2013
Raba- ja suur-laukhaned
Eesti, Aprill 2013
Lagopus muta
Rootsi, September 2014
Eesti, Juuni 2013
Common redpoll / Carduelis flammea
Eesti, Jaanuar 2014
Kühmnokk-luik / Cygnus olor
Eesti, Mai 2012
This photo was highlighted by the jury in the Animal portrait category at the Estonian Nature Photo Competition 2015.
Eesti, Aprill 2014
Eesti, Juuli 2012
Eesti, Mai 2014
Eesti, August 2014
Rabapüü talvekostüümis.
Rootsi, Märts 2012
Eesti, Jaanuar 2012
Anser fabalis
Eesti, Aprill 2014
Rabahani / Anser fabalis
Eesti, Aprill 2014
Eesti, Mai 2014
Eesti, Mai 2014
Eesti, Aprill 2014
Sarvikpütt hommikusel tervisejooksul.
Eesti, Aprill 2014
Me teame, et sookured on suured linnud, kuid tavaliselt näeme neid vaid kaugelt ja nõnda on raske hoomata nende tegelikke mõõtmeid. Valisin teile näitamiseks ühe pildi, millele jäi lisaks sookurgedele ka üks part. Loodetavasti annab see aimu nende majesteetlike lindude tõelisest suurusest.
Eesti, September 2014
Metsis (Tetrao urogallus)
Eesti, Mai 2013
Eesti, Mai 2014
Carduelis carduelis
Eesti, Juuli 2014
Mustviired / Chlidonias niger
Eesti, Juuni 2013
Kõrvukräts
Eesti, Juuni 2014
Eesti, Aprill 2014
Eesti, Juuni 2014
Sarvikpütid võitlemas territooriumi pärast
Eesti, Arpill 2014
Eesti, Juuni 2014
Naerukajakas / Larus ridibundus
Eesti, Arpill 2014
Eesti, Aprill 2014
Tetrao urogallus
Eesti, Mai 2013
Eesti, Jaanuar 2014
Rabapüü talvekostüümis.
Rootsi, Märts 2012
Eesti, Aprill 2012
Talveks saabus meile rändtsirkus – külla tulid urvalinnud.
Eesti, Jaanuar 2014
On ka põhjust uhke olla, sest ta kasvatas üksi üles kuus poega.
Jäälinnunädal! Jäälinnuaasta puhul sobrasin veidi sahtlis ja leidsin mõned avaldamata jäälinnupildid. Sel nädalal igal tööpäeval uus pilt!
http://www.facebook.com/jaakphoto
Jäälinnunädal! Jäälinnuaasta puhul sobrasin veidi sahtlis ja leidsin mõned avaldamata jäälinnupildid. Sel nädalal igal tööpäeval uus pilt!
Jälgi minu tegemisi ka Facebooki lehel, et mitte mõnda pilti maha magada: http://www.facebook.com/jaakphoto
Jäälinnupoeg mõned minutid peale pesast väljumist. Noore jäälinnu sulestik ja jalad on tuhmimad ning nokk lühem kui täiskasvanud lindudel. Paari päeva jooksul peab ta õppima ise veest kala püüdma, sest pikalt vanemad teda enam ei toida.
Jäälinnunädal! Jäälinnuaasta puhul sobrasin veidi sahtlis ja leidsin mõned avaldamata jäälinnupildid. Sel nädalal igal tööpäeval uus pilt!
Jälgi minu tegemisi ka Facebooki lehel, et mitte mõnda pilti maha magada: http://www.facebook.com/jaakphoto
Jäälinnunädal! Jäälinnuaasta puhul sobrasin veidi sahtlis ja leidsin mõned avaldamata jäälinnupildid. Sel nädalal igal tööpäeval uus pilt!
Jälgi minu tegemisi ka Facebooki lehel, et mitte mõnda pilti maha magada: http://www.facebook.com/jaakphoto
Eesti, Juuli 2011
Jäälinnunädal! Jäälinnuaasta puhul sobrasin veidi sahtlis ja leidsin mõned avaldamata jäälinnupildid. Sel nädalal igal tööpäeval uus pilt! Kliki minu Facebooki lehel “Meeldib”, et mitte mõnda pilti maha magada: http://www.facebook.com/jaakphoto
Mustviireste tibu tegemas lennuharjutusi
See foto pälvis 3. koha Looduse Aasta Foto 2014 konkursil kategoorias “Loomad tegutsemas”.
Vöötkakk püüdis lume alt hiire ja lendas vana kastüüka otsa seda nosima. Eesti, Jaanuar 2012
Eesti, Juuli 2011
Eesti, August 2013
Eesti, Juuni 2013
Mustviired
Eesti, Mai 2013
Ühel udusel hommikul õnnestus mul pildistada jõgitiire, kes oma peaaegu täiskasvanud poegadele süüa toovad. Kuid seda pilti arvutisse tõmmates ei suutnud ma uskuda, et tegu on üldse fotoga. Justkui oleks keegi võtnud kätte vesivärvid ja õrnalt selle pildi paberile joonistanud. Õrn hetk väga õrnas valguses.
Eesti, Juuli 2012
Sügis pole enam mägede taga, sookured kogunevad oma traditsioonilistesse ööbimispaikadesse. Ühte taolisse paika seadsin juba kevadel üles oma telgi. See on ikka enneolematu kogemus, kui sinu ümber pasundab öösel tuhandepealine sookurgede puhkpillikoor. Tavaliselt piirdubki see elamus kuulamisega, sest kured saabuvad hämaras ja lähevad lendu varavalges kui valgust pildistamiseks napib. Seekord lubati mul siiski varahommikul enne lahkumist ka paar klõpsu teha.
See foto pälvis žürii tunnustuse Looduse Aasta Foto 2014 konkursil kategoorias “Loomad oma keskkonnas”.
Palun külasta ka minu Facebook’i fotolehte ja vajuta Like/Meeldib.
http://www.facebook.com/jaakphoto
Eesti, August 2013
Kuumal suveõhtul kulub sõbralik jahutussüsteem marjaks ära.
Mustviireste tibud.
Eesti, Juuni 2013
See foto mustviireste paaritumisest pälvis kolmanda koha konkursil “Canoni kevadfoto 2013″.
Eesti, Mai 2013
Eesti, Juuli 2012
Isane mustviires tõi hauduvale emaslinnule kala ja salatit.
See foto võitis Eesti Looduse fotokonkursil 1. auhinna loomafotode kategoorias 2013. aastal.
Eesti, Mai 2013
Eesti, Juuli 2011
Eesti, Mai 2012
Väikekajakas on Eestis vähelevinud haudelind ja kuulub II kaitsekategooria alla. Nagu nimigi vihjab on tegemist maailma väikseima kajakaga. Lauluhääl on tal selle eest kaunis ja omapärane.
Eesti, Mai 2013
Mustviired kevadiste toimetuste kallal.
See foto pälvis žürii tunnustuse Looduse Aasta Foto 2014 konkursil kategoorias “Loomad tegutsemas”.
See foto võitis 3. koha Looduse Aasta Foto 2013 konkursil loomaportreede kategoorias.
Eesti, Aprill 2012
See foto hinnati 3. koha vääriliseks Looduse Aasta Foto 2013 konkursil mustvalgete looduspiltide kategoorias.
Eesti, Aprill 2012
Mul on rõõm teatada, et see pilt sai žürii tunustuse osaliseks Asferico rahvusvahelisel loodusfoto konkursil loomaportreede kategoorias 2013. aastal. Teisi auhinnatud töid näeb allpool olevalt lingilt. Võistluse peavõitja tehakse teatavaks 3. mail Itaalias toimuval auhinnatseremoonial.
http://www.asferico.com/concorso/gallerie/e_galleria2013.htm
Eesti, Aprill 2012
Eesti, Aprill 2012
Eesti, Aprill 2012
Eesti, Oktoober 2012
Eesti, Jaanuar 2012
Eesti, Detsember 2012
Häid pühi ja mõnusat vana aasta lõppu head sõbrad! Loodan, et leidsite kuuse kaunistamiseks midagi sama lummavat kui see vöötkakk siin pildil;)
Noor jõgitiir uurimas oma peegeldust.
Eesti, Juuli 2012
Eesti, Juuni 2012
Hallpõsk-pütt sulestikku kuivatamas.
Eesti, Juuni 2012
Eesti, Oktoober 2012
Kes arvab ära, mis rahvusest linnuga on tegemist? Ehk kus riigis on see lind sündinud ja rõngastatud?
Eesti, Oktoober 2012
Sel suvel õnnestus mul kohata väga haruldasi mustkael-pütte. Eestis on neid põnevaid linde kohatud vaid paarikümnel korral. Viimane teadaolev pesitsus on 1983. aastast. Seegi kord nägin pütte vaid ühel päeval sihitult ringi ujumas ning pesitsemisele miski ei viidanud. Loodetavasti leidsid nad siiski endale sobiva pesakoha ning tulevad järgmisel aastal meile tagasi.
Eesti, Juuni 2012
Näljane jõgitiiru nooruk endale hommikusööki nõudmas.
Eesti, Juuli 2012
Vanalind noorele jõgitiirule süüa toomas.
See foto tuli 5. kohale Balti Looduse Fotokonkursil 2013 linnupiltide kategoorias.
Eesti, Juuli 2012
Eesti, Detsember 2011
Kui inimene peab nägema kõvasti vaeva, et järvest kala kätte saada, siis tuttpütil käib asi imelihtsalt – väike sukeldumine ja jälle on üks pirakas hauginolk noka vahel. Peale seda läheb aga alles tõeliseks madinaks, sest havi ei kavatse nõnda lihtsalt alla anda ja kellegi hommikusöögiks hakata. Imestate äkki kuidas selline purikas püti kurgust alla läheb? Ei läinudki … pildil olev kala topiti hoopis vanalinnust tublisti väiksema pütipoja kurku, kes selle mängleva kergusega alla neelas.
Eesti, Juuli 2012
Eesti, Juuli 2012
Eesti, Juuni 2012
Suveks on madalamad veekogud taimedest nõnda täis kasvanud, et laukudel tuleb kõhutäie saamiseks vaid nokk vee alla pista ja veidi sikutada.
Eesti, Juuni 2012
Hoidsin kevadest saati eelmisel aastal leitud jäälindude pesapaigal silma peal, kuid jäälinnud end näole ei andnud. Hakkasin juba muretsema, et äkki ei taibanud nad sooja talve alguse tõttu lõunasse lennata ja jaanuaris saabunud käre pakane tegi neile liiga. Ometigi said nad eelmsiel aastal 6 poega ja sel juhul võiks ju mõni neist oma sünnipaika pesitsema tulla, kuid ei tulnud ka nemad. Ja siis see juhtus – kõige magusamal pesitsemisajal, kui pojad pidanuks pesas olema, varises liivakivipaljandi sein kokku. Ju oli jää ja vesi teda altpoolt nõnda palju uuristanud, et oli aeg uuendusteks. Peale varingut valdas mind kohe kergendustunne, et jäälinnud sel aastal siia pesa ei teinud. Looduse järjekordseks müsteeriumiks jääb, kuidas jäälinnud seda sündmust ette nägid. Loodetavasti tulevad nad järgmisel aastal tagasi ja uuristavad uuenduskuuri läbinud paljandisse uue pesa.
Eesti, Juuli 2012
Lõuna-Eesti ürgseid jõeorge kaunistavad uhked liivakivipaljandid. Me tunneme neist nimepidi vaid paari suuremat, kuid ei oska märgata paljusid pisemaid. See on isegi hea, sest nii on väiksemad paljandid tihtipeale pääsenud inimese egoismipuhangutest ning ei ole reostatud kivisse kraabitud nimedega.
Ühte taolisse paljandisse on pesa rajanud jäälinnud. Tugeva noka ja teravate küünte abil on nad uuristanud pika käigu, mille lõpus on pesa. Pesas istuvad 6 näljast poega ning ootavad järgemööda hommikusöögi saabumist. Jäälinnupapa on äsja püüdnud poegadele ühe matsaka suutäie. Enne pessa lendamist maandub ta veel viivuks oksale ning laseb päikesekiirtel oma sulestikku kuivatada.
Foto on ilmunud ajakirja “Loodusesõber” 2012 aasta juunikuu numbris ja Eesti Ornitoloogiaühingu ajakirja “Tiirutaja” numbris 18.
Eesti, Juuni 2011
Loodusfotona kesine, kuid sedavõrd põnevam dokumentaalkaader.
Vaenukägu, rahvakeeli ka toonetutt, on Eestis harv külaline ja Eesti Looduse andmetel on Eestis vaid 3 kindlat ja üks oletatav pesaleid. Siin on tõendusmaterjal viiendast pesast. Parema puudumisel tegid toonetutid pesa vana palkmaja seina sisse. Vanalind käis iga paari minuti järel poegadele süüa viimas ja korraks õnnestus näha ka pesast piiluvaid poegi. Mõistatuseks jäi kuidas nii suur lind väikese palgiprao vahelt sisse mahtus pugema.
Tänud Martinile vihje eest.
Eesti, Juuni 2012
Täiendus: Ajaloolise tõe huvides väike täpsustus siia. Ilmselt oli pildi tegemise ajal pesas hoopis emalind, kes siis munes või haudus, ja pildil on isaslind, kes talle süüa toob. Sest hilisemata vaatluste käigus ei õnnestunud poegi näha, küll nähti emaslindu, kellele isaslind süüa tõi. Segadust tekitas ka asjaolu, et vahapeal oli kuulda poegade siutsumist, kuid ilmselt võisid need siis olla hoopis rasvatihase pojad, kes samuti sama palkseina sees elasid. Loodetavasti on tuleval aastal toonetutid uuesti platsis ja seekord õnnestub neil ka pojad suureks kasvatada.
Eesti, Mai 2012
Eesti, Mai 2012
Eesti, Mai 2012
Vaadake neid küüniseid! Kala nahas ei tahaks sellisel hetkel olla.
Eesti, Mai 2012
Eesti, Mai 2012
Hiljuti õnnestus mul piiluda hallpõsk-püttide magamistuppa. Paaritumine kestis täpselt 4 sekundit ja lõpuks oli emalind täielikult vee all.
Eesti, Mai 2012
Eesti, Mai 2012
Sain tuttavaks ühe toreda pütipaariga. Eelmisel nädalavahetusel käis usin pesaehitus, loodetavasti on juunis ka pisiperet tulemas.
Eesti, Mai 2012
Eesti, Juuni 2010
Eesti, Juuni 2011
Eesti, Aprill 2012
Ka vöötkakud tahavad vahel nina sügada. Kui bioloogiliselt korrektne olla, siis on neil küll hoopis nokk, kuid ju see siis sügeleb samamoodi;)
Eesti, Jaanuar 2012
Rootsi, Märts 2012
Rabapüü talvekostüümis.
Eesti, Jaanuar 2012
Teadaolevalt on vöötkakk Eestis pesitsenud vaid 4 korral. Hea õnne korral võib seda haruldast lindu kohata talvel, mil põhjamaal elavad linnud tulevad meile talvituma. Mul õnnestus sel talvel üks vahva vöödiline karvapall Eestimaa metsade vahelt üles leida ning temaga mitmeid toredaid päevi koos veeta. Nüüdseks on ta ilmselt teel tagasi koju, et endale pesitsushooajaks paariline leida. Soovin talle head teed ja palju pisikesi triibulisi karvapalle.
Eesti, Märts 2011
Eesti, Jaanuar 2011
Eesti, Detsember 2011
Eesti, Juuni 2011
Enne pessa lendamist istub jäälinnuisa hetkeks oksale veendumaks, et õhk on puhas.
Eesti, Juuni 2011
Rootsi, September 2010
Eesti, Mai 2010
Eesti, Juuni 2010
Eesti, Mai 2011
Eesti, Mai 2010
Eesti, Mai 2011
Eesti, Mai 2010
Kuu aega pärast pesast lahkumist näeb noor jäälind juba vanalinnu moodi välja, kuid tuhm rinnaesine ning tumedad jalad reedavad, et tegu on alles noorukiga. Kalastusvõtted on tal juba ammu selged ning keskendunud pilgul otsib ta jõest endale õhtusööki.
Eesti, Juuli 2011
© Copyright Jaak Sarv 2009-2023. Sellel leheküljel olevate fotode, disaini või koodi kopeerimine või muul moel kasutamine on keelatud ilma autori kirjaliku loata.